Uani, artikkilit tulleriiaat siulianni nassuiaakkusuppagut issittumi takornariaqarnermi najoqqutassat assigiinngitsut assigiinngissusaat kiisalu qanoq atorneqarneri, nunatsinnilu takornariaqarnermi qanoq sunniuteqarsinnaanersut.
Continues further down the page...
Svalbartimi iluatsilluartumik najoqqutassat atorneqarneri isiginiareerlugit AECO Visit Greenlandilu 2014mi misissuipput, Kalaallit Nunaannut aamma najoqqutassat tulluarnersut paasiniarlugu.
Misissuinermit nalunaarusiap takutippaa Kalaallit Nunaanni sumiiffinni aalajangersimasuni najoqqutassat tamakkiisumik atuutilerneqarsinnaasut, taamatullu iliornermi Kalaallit Nunaat umiarsuarnik takornariarfittut siuariarsinnaasoq kiisalu piujuartitsinissamik anguniagaqarluarnerusinnaassasoq.
Sumiiffinnili aalajangersimasuni najoqqutassat ineriartortinneri imaannaanngillat, suleqatigiinnerillu arlallit pisariaqarluinnarlutik; umiarsuarnik takornariartitsisartut, sumiiffimmi oqartussat, takornarialerisut, najugaqartut, geologiimi, biologiimi, arkæologiimi oqaluttuarisaanermi pinngortitamilu piujuartitsinissamik paasisimasallit akornanni. Saniatigut aamma najoqqutassanik ineriartortinneq aningaasatigut akisuvoq.
Destination Arctic Circlemi nunatap ilaa UNESCOmit erinaginartitatut 2018-mi toqqarneqareernerata kingorna, Destination Arctic Circle Kalaallit Nunaanni siulliulluni najoqqutassanik ineriartortitsilluni aallartippoq. Suleqatigivaat: AECO, Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, Sisimiuni UNESCO site Management, Sisimiunilu Katersugaasivik. DACp Svalbartimi najoqqutassat atorneqarneri isumassarsiorfittut atorniarpaat, Kalaallilli Nunaannut tulluarsarlugit.
Sumiiffik siulleq najoqqutassanik atuilersoq tassaavoq qeqertaq Nipisat – UNESCOmit eriagisassatut DAC-mi toqqakkat ilaat. Nalilersuinerit aasamut aallartinneqassapput arkæologit tassani misissuillutik aallartissagamik. Paasisimasallit allat ukiut tulliuttut ingerlanerini aamma misissuillutik aallartikaassapput.
Neriuutigineqarpoq Nipisani misissuinerit inerneri oktobarimi 2020-mi saqqummiunneqassasut. Kisianni ingerlanneqarnera qularnanngitsumik sivisussaaq, minnerunngitsumik pissutigalugu Kalaallit Nunaanni suliaq taamak ittoq siulliummat. Taamaattumik killissarititaasoq imaassinnaasoq kinguartinneqartoq.
Nipisat tullinnguullugu UNESCOmit eriagisassatut DAC-imi toqqarneqarnikut arfinillit isiginiarneqalissapput.
Neriuutigaarput Kalaallit Nunaanni piffiit allat aamma sumiiffimmi aalajangersimasumi najoqqutassat ingerlatilerumaaraat. Kalaallimmi Nunaanni pinngortitap assigineqarpianngitsup illersornissaa piujuartitsinissarlu takornariaqarnerup iluani assut pingaaruteqarpoq.
Sumiiffinni aalajangersimasuni najoqqutassat atorneqartarput sumiiffimmi takornariaqarnermit sunnerneqarsimasuni. Qanoq iliorluni takornariaqarnermut atatillugu pinngortitami sunniuteqarneq sapinngisamik annikillisarneqarsinnaava? Naasut, uumasut, kulturi itsarnitsallu pinngortitami nassaat piujuartinnissaat anguniarlugit najoqqutassat atorneqarput.
Inuiaqatigiit iluanni takornariarnermi najoqqutassat anguniarpaat takornarissat qanoq inuit najugaqavissut akornanni, namminerniit allaanerusumik kulturilinni, pissuseqarnissaq pillugu paasititsiniaaneq. Anguniarlugu takornarissap pitsaanngitsumik sunniuteqannginnissaa, aammalu takornariaq nammineq sapinngisamik nuannernerpaamik angalanermini misigisaqarnissaa. Illuatungaatigut sumiiffimmi aalajangersimasumi najoqqutassat inuilaamut imaluunniit piffinni inoqarpianngitsunut tunngasuuvoq; tassani anguniarneqarpoq pinngortitap illersornissaa, ilanngullugit kulturimut tunngasut; arkæologi itsarnitsallu pinngortitami nassaat.
Sumiiffimmi aalajangersimasumi najoqqutassat misissueqqissaarnernit aallaaveqarput aalajangersimaqqissaartunillu paasisimasallit ikinngitsut tassani atorfissaqartinneqartarput. AECOmi ilaasortat akornanni najoqqutassat taakku unioqqutinneqaqqusaanngillat, kisianni takornarianut piffimmilu atuisunut najoqqutassat siunnersuutaannaapput (assulli atoqqunarlutik)
Maannakkorpiaq Svalbartimi sumiiffinni 21ni, Franz Josef Landimilu Ruslandimi sumiiffinni tallimani atorneqarput. Uani paasisaqarnerusinnaavutit.