Kalaallit Nunaat, nuna akimorneqarsinnaanngitsoq, serminik iigartartunik sikumillu ilusilersugaq tassaavoq nuna avatangiisit peqqutaallutik tikikkuminaassutsimigut nalunnginneqartoq. Tamannalu ilumoorpoq. Nunarsuarmi nunat anginersaasa 12-at illoqarfimmiit illoqarfimmut ataasinnguamilluunniit aqqusineqanngilaq. Unammillernartoq tamanna, qaqqat portussusaat issittullu silaata sakkortussusaa misigisassarsiorumatuunit ukiuni 100-kkaani pilerigineqarluartarpoq. Piffissarli allanngoriartorpoq, ataqatigiinnermullu aaqqissuussinerit nutaat, Kalaallit Nunaannut periarfissanik nutaanik ammaapput. Allaaserisami uani ukkatarineqartoq iserfigiuk: Arctic Circle Road
Destination Arctic Circleip uteriissusaa
Destination Arctic Circle tassaavoq takornariaqarnermi ilisarnaat, Qeqqata Kommuneaneersoq. Kalaallit Nunaata kitaata qeqqani inissisimasoq. Sisimiut, Kalaallit Nunaanni illoqarfinni anginersaasa tulliat 5.600-nik innuttalik, nunallu immikkoortortaani illoqarfit pingaarnersaat, assut tulluusimaarutissalik. Kangerlussuaq, tassaasoq Kalaallit Nunaannut annermik isaariaq, arpannernut, misigisassarsiornernut ilisimasassarsiornernullu aallartiffiusartoq naammassiffiusartorlu. Taamaattumik tupinnanngilaq sumiiffik imminut unammillerusulluni orninneqakkajuttoq innuttaqarmat, periarfissanik nutaanik ujartuisunik. Periarfissanik misissuineq, periarfissanillu pitsanngorsaaneq, inuunermik pitsaanerulersitsisut.
Arctic Circle Road tassaavoq periarfissat ilaat, maanna misissorneqartoq. Eqqarsaalli nutaajunngilaq. Aqqusineeraq Kangerlussuarmiit Sisimiunut ingerlaartoq isumassarsiaavoq 1960’kkuniilli oqaluuserineqalernikoq, ukiunilu 25-ni suliniutaasimasoq. Kangerlussuup timmisartoqarfiata siunissaa nalunartoqarmat, timmisartuussinerimmi Ilulissanut Nuummullu sangutinniarneqarmata, kommunep aqqusiniliornissaq sakkortunerusumik piumasarisimavaa, sumiiffik ornigarneqarusunneruniassammat.
Malik Berthelsen, Qeqqata Kommuniani borgmesteri, oqarpoq
“Ukiuni kingullerni Issittoq soqutigineqaleraluttuinnarpoq. Taamaattumik aqqusinersuaq periarfissanik ammaasisuuvoq takorniarianut, Kalaallit Nunaata pinngortitarsuaani misigisassarsiorusuttunut. Qularinngilaralu nioqqutissanik pilerinartunik pilersitsigutta, nunatsinnut takornariat amerliartussasut. Aqqutaani pitsaasunik unnuisarfeqalerneratigut, ukiuunerani sisoraaserluni qimusserluniluunniit pinngortitarsuarmik tupinnaannartumik avatangiiseqartilluni migisisassat soqutigineqarnerulernissapput.
Uppernarsarneqareerpoq nunat allat ilisimaneqarluartumik ammasumillu aqqusineqarnerat iluaqutigigaat, taava sooq nunatsinni uagut taamaasinnaanngilagut?”
Takornariaqarneq aqqusissiuivoq
Septemberimi 2021-mi suliniut Arctic Circle Road angusaqarluarsimavoq, tassanimi Oxford Global Projectsip nalunaarusiaa atassuteqanngitsoq, Kalaallit Nunaata Naalakkersuisuiniit suliareqquneqarsimasoq takutitsivoq, aqqusernup pilersaarusiornissaa ilusilersornissaalu aningaasaqarnermut tunngatillugu pitsaasuusoq. Misissuinerup takornariaqarneq pingaartumik ukkatarisimavaa, OGP’llu naatsorsueqqissaarneri tunngavigalugit aalajangerneqarsimavoq, Arctic Circle Roadip, aningaasartuutinut tunngatillugu iluaqutissartai akilersinnaassammata, pissutsilluunniit konservativiugaluarpata. Sanaartornerit ilimagisamit pingasoriaammik akisunerulissagaluarpata iluaqutissat suli akilersinnaassapput. Kangerlussuarmi timmisartoqarfeqarunnaapat innuttaasullu ikinnerulissagaluarpata misissueqqissaarnermut allaannguutaassanngilaq; akerlianik Arctic Circle Road aningaasaliisunik nutaanik innuttaasunillu nutaanik takornariarfissatut kajumilersitsissaaq.
Takornariaqarnermut iluaqutissat pingaarnerit saqqummiunneqartut ilippanartuunerannik nalunaarusiaq isumaqataavoq. Aqqusernup sananeqarnissaanut anguniagaq tassaavoq nunakkut angalanerit akikinnerusut, eqaannerusut allanillu isumalluuteqanngitsut periarfissaanerulernissaat, taamaattumillu takornariaqarnermut inuussutissarsiornermullu ammaassinissaat.
Takornariaqarnermi periarfissat soorlu ukuupput: UNESCO’p nunarsuarmi kingornussassatut allattugaataanniittup, Aasivissuit-Nipisat – Inuit Hunting Ground Between Ice and Sea – misissuataarnissaanut isersinnaaneq, inuilaamilu angalanerit tikikkuminarulernerat, soorlu ATV-nik sikkilinillu. Saniatigut aamma avatangiisit allanngunnginnissaannut isumaginninneq. Tamanna aqqutaani nutaanik illuaqaraliornissanik, akunnittarfiliornissanik periarfissiivoq, taamaalillutik takornariat assigiinngitsunik pissusillit amerlanerusut misigisaqarnissaannik tunillugit – maannakkummi takornariat Arctic Circle Trailimut pisukkiartortartut tassaapput inuit imminut pilersortut, sakkortuunillu misigisassarsiorlutik angalasut.
Arctic Circle Trailimi inuilaami misigisassarsiorneq ingerlaqqippoq
Arctic Circle Traili pillugu ernumassutit annersaat tassaasimavoq, inuilaarsuaq aqqusinissamit 160 km-mik takissusilimmik qanoq sunnerneqassanersoq. Peqqutaavoq aqqut pisuffigineqartartoq ilaatigut aqqusinissamit qallerneqartussaammat. Aqqut akuersitinniarlugu Sarfannguit tungaanut kujataa-tungaatigut pisuinnarnut aqqutissiortoqassaaq. Pisunniat taamaalillutik aqqut taanna atorsinnaassavaat, inoqajuitsorlu eqqissinartoq pisuffigalugu. Eqqaaneqassaaq periarfissat allannguinermi nassaarineqartarmata. Soorlu pisuinnaat naggataatigut aqqusinermik naannermik toqqaasinnaapput, angalanertillu angallassissutit atorlugit ingerlanneqarlutik nangillugu. Sarfannguanilu inuiaqatigiinnguit 100-sut takornarianik tikeraarneqarnissaq iluaqutigisinnaavaat.
Kira Mogensen, Destination Arctic Circle takornariaqarnermut pisortaq oqarpoq,
”Aqqusineq amerlasuunik periarfissiivoq isumassarsianillu, siornatigut ineriartortinneqarsinnaanngikkaluanik inissaliilluni. Nalunaarusiap takutippaa Arctic Circle Roadimut akileraartutit pitsaaqutissanut naleqqiullugit pitsaasumik inissisimasut. Aqqusernup iluaqutissartai takornarianut tunngasuuginnanngillaq, siammasissumilli inissisimapput.”
Aningaasaqarnerup nalilersornerata takornariaqarnermi isertitassat ukkatarineruai, nalunaarusialli pitsaaqutissat allat eqqaavai, soorlu aningaasaliinerit annerusut, inuuniarnermi akit appasinnerusut Kalaallillu Nunaata pinngortitaani itinerusumik ilisimatusarsinnaanermik periarfissiinerit. Aningaasaliinerit aamma innuttaasut kissaataannut pisariaqartitaannullu tapersiisinnaapput.
Arctic Circle ATV-nut aqqut suua?
Arctic Circle Roadimut tunngatillugu suliniutit allat pilersinneqarsimapput, aqqusiniornermit isumassarsiarineqarsimasut. Suliniutit ilaat tassaavoq 126 kilometerimik Kangerlussuarmiit Sisimiunut ATV-nut aqqusiornissaq.
Siullermik ATV-nut aqqusiornissaq, piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu suliniutaasimagaluarpoq – tassa Arctic Circle Road aatsaat naammassereerpat sanasassatut. Taamaattorli suliniutip ingerlarngata aallaqqaataani aqqut ujaraaqqanik sanaassamut tunngavissaq ingerlanneqaleruttorpoq.
Aqqut taanna piviusunngorsinnaanngitsutut isigisaanikuugaluaq pilersaarut malillugu septembarimi 2021-mi naammassisassaagaluaq qaammat ataaseq sioqqullugu naammassineqarsimavoq – silap ajunnginnerusimanera iluaqutigalugu.
Oqallisigineqarsimavoq aqqusineq aasami illoqarfimmiit illoqarfimmut pisariinnerusumik ingerlaarsinnaanissamut, saniatigullu aamma misigisassarsiorlutik takornarianut nutaanik ineriartortitsinissamut periarfissiisuusoq.
Bo Lings misigisassarsiortunut takornarialerisoq – Sirius Greenland siulliit ilaanniilluni, ilaquttani, kammalaatini suleqatinulu ilagalugit ATV-nut aqqusineq misilittaqqaarsimavaa. Nassuiaavoq,
”Aqqusineq taanna sivisuumik kissaatigisimavarput, ukiukkummi sikkilinik qamuteralannillu ilisimasassarsiornernik neqerooruteqareerpugut. Aasami aqqut atorlugu tuniniakkatsinnik ineriartortitseqqissinnaavugut misigisassallu neqeroorutigut pitsanngorsarlugit, soorlu tammaarsimaarfiit pilersaarusiorluakkamik inissitat piareersarlugit, tamaalilluta ingerlatsinerput uagutsinnut pitsaanerulersillugu. Misiliilluta angalanitta takutippaa neqeroorut taanna takornarianut pinngortitamik misigisaqarusuttunut tulluartuusoq – siornatigummi aqqut taanna sakkortuumik misigisassarsiortunut taamaallaat orninneqarsinnaanikuuvoq. ATV-mut aqqut atorlugu takornariartitsilluta sakkukinnerusumik misigisassarsiortunut neqeroorluarnerusinnaavugut.”
Arctic Circle Road ATV-mullu aqqut ingiaqatigiissanersut suli aalajangiutivinneqanngilaq, tamannalu tusarniaanissanut peqqutissiivoq.
Kalaallit Nunaata biilissaata inerikkiartortinnera: Ísar
Suliniutit torrattut soorlu Arctic Circle Road aaqqiissutinik sapiitsunik pisariaqartitsipput, tamat pisariaqartitaannut naleqqussakkanik.
2020-mi suliffeqarfik Kalaallit Nunaanneersoq Arctic Circle Carrier, Islandimilu biililiortarfik Jakar Qeqqatalu Kommunea isumaqatigiissummik atsioqatigiipput, biilimik Kalaallit Nunaata avatangiisaanut immikkut tulluarsakkamik tunniussinissamik. Ari Arnórsson, Jakarimik aallarniisoq oqarpoq,
”Teknologi, Islandimiunit ukiut 40-t ingerlanerini ineriartortinneqarsimasoq atorlugu biili pinngortitamut naleqqussarparput – pinngortitaq biilimut naleqqussarnagu. Suliniummi uani aallaqqaataaniit aallartippugut, tamannalu isumaqarpoq biili una Kalaallit Nunaannut sanaajusoq.”
Ísar “Roadless Rapid Transit ™” -systemi ima sanaajuvoq nunarsuaq tamakkerlugu nunami atortulersuutitaqarpianngitsumi ingerlassissutitut atorsinnaasunngorlugu. Geotermisk energi iluaqutigalugu kulstoffimik tigusisinnaasoq, eMethanolimik ingerlanneqartoq biili, Ísar 4 × 4, ilaasunik pigisanillu angallassisinnaasutut sanaajuvoq – pingaartumik UNESCO-p nunarsuarmioqatigiinnut kingornussassatut taasaani aserorsimanngitsumi atorluaalluni, ikummatissanik nunap iluaneersunik atuinani minnerunngitsumillu ingasaassisumik atortulersuusiornermik atorfissaqartitsinngitsumik, avatangiisi attorneqarsimanngitsoq akornuserumanagu. Ísar siullermik inunnut ilusilersugaavoq, aqqusinermilu maniitsumi iluarusunnartumik sukkasuumillu angalasussatut qulakkiigaalluni. Avatangiisi sunnernagu inuilaaq, qaqqat aammalumi sermeq ajornangitsumik angallavigineqarsinnaapput.
Biili Ísar nipaatsumik 2021-imi oqaluttuarisaanermi siullerpaalluni ukiuni pingasuni Sisimiut Kommuneanit imeq illersugaq qulangerlugu biilersinnaanermut akuerisaavoq. Tamanna allanit anguneqarsimanngisannarpoq. Akuerisaavorlu pissutigalugu biili avatangiisimut annikitsunnguamik taamaallaat sunniisarmat. Arctic Circle Carrier maanna aningaasaliisartunik ujarlerpoq, allornerup tullia anguniarlugu.
- Nunap immikkoortuini takornarianit ornigarneqarluartartut ilaat tassaavoq pisunneq sakkortooq 160-nik takissusilik, ullut arlallit ingerlaarfissaq, tassaasoq Arctic Circle Trail. Ujakkaarnemi unamminerni nunarsuarmi sakkortunerpaaq Arctic Circle Race. Arpalluni unammillernermi sikup dronninngia Polar Circle Marathon. Elbilinik sukkaniunneq sakkortooq, 2021-mi ingerlanneqartoq Extreme E. Sammisat taakku tamarmik ilusimikkut assigiinngitsuupput, ataatsimilli assigiissuseqarlutik: Destination Arctic Circle.