Nunaanni angalatillutit nalitunerpaat ilaat tassaavoq ‘piviusoq’ misiginiartussaannginnakku. Takornarissat sumiluunniit tikitaminni misigisaqarsinnaallutillu inunnik attaveqarsinnaapput. Ornitassanut qangali orninneqarsinnaasunut Kalaallit Nunaanni takornariaqarneq naleqqiullugu sumulluunniit pigaanni tammajuitsussarsiniarfissaqanngillat.
Takornarianit ornigarneqarnerpaaffimmukarnerup iluaqutaasa ilagaat pisiassaqarnerullutillu kiffartuussisoqarnerusarma. Unammillernerup annertusiartornera ilutigalugu, neqeroorutigisinnaasat ingerlaavartumik neqeroorutigisarnissaat kiffartuussinerullu pitsaasuunissaa pillugu unammillertoqarnerulersarpoq.
Kalaallit Nunaanni takornariartitsineq inuussutissarsiuteerannguuvoq, kisianni annertusiartorpoq. 2014-2015-imut Kalaallit Nunaanni angalasut nunanit allaneersut 24%-imik qaffariarput, taamanili 2015-2016-imut) 10%-imik (tourismstat.gl naapertorlugu) qaffariarsimalluni. Taamatut qaffariartorneq ilutigalugu pitsanngorsaanissamik pisariaqartitsivoq, takornarissat sulinngiffeqarnerminni naatsorsuutigisaannut tulluuttunngorllugit. Atuaruk: pisiniartartunik kiffartuussineq. Kalaallit Nunaannut tunngatillugu takorluukkat pitsaanerpaasa ilaat tassaasinnaavoq, takornariarfiup piviusuunerata attatiinnarneranut ilutigitillugu tuniniakkanik kiffartuussinermillu pitsanngorsaallunilu neqerooruteqarneq.
Ornitassanut qangali orninneqarsinnaasunut Kalaallit Nunaanni takornariaqarneq naleqqiullugu sumulluunniit pigaanni tammajuitsussarsiniarfissaqanngillat.
Continues further down the page...
Suliffeqarfippassuit eqqortuliorput, kisianni takornarissanut unnuisarfik pitsaasumik kiffartuussisoq eqqartorusutarput tassaavoq: Ipiutaq Guest Farm
Taanna Agathe Devismemit aamma Kalista Poulsenimit Kujataani saaveqarfimmi ingerlanneqarpoq, takornarissat tikinnginneranni paasissutissiisarput qaqugu tikinnissaq niuffiorneqartarlutillu. Ipiutaq savaateqarfik takutinniarlugu takornariartitsisarput, taamaasillunilu takornariaq attartugassaminut apuunneqartarpoq. Unnuisarfimmi ipiilluinnartumi paasissutissaqarpoq ataatsimoortunik. Ipiutami unnukkorsiorneq inuppalaartoq oqaluttuassartalik neqeroorutigineqartarpoq. Pisariaqaraangat ilaqutariit peqatigalugit aalisariarnissaq imaluunniit nunami pisunnissaq aaqqissuunneqartarpoq.
Qujanaq takornarissat misigitinnerujumallugit miili ataaseq sinnerlugu pisunninnut!
Visit Greenland tarkornarissanit aasap ingerlanerani takornariartunit utertitsiffigineqarsimavoq. Takornarissat taakkua ilaat tassaapput tusagassiortut Visit Greenlandimit aningaasaliiffigineqarsimasut, allat tassaapput akuttoqatigiissumik takornariartartut Kalaallit Nunaanni takornariaqarnermi misissuinermut atatillugu apersorneqarsimasut. Taakkua ilaat allaatiginnittut Kujataani aasaanerani takornarissanik apersuisup apersugarai.
Tamanna misigisassarsiortitsilluni aningaasanik isaatitsinermut atatillugu sullitamik kiffartuussinermi pingaarnerit ilagigunarpaat. Inuit sullisissallugit peqatigissallugillu nuannaraajuk? Taamaanngikkuit, taava takornariaqarneq ilinnoortuunngilaq. Oqaasii oqalussinnaanngikkukkit soqutaanngilaq, timit atorlugu ‘oqalunnerit’ oqaatsinit 1000-init nipitunerummat. Tikeraartup ilinnit tikilluaqquneqanngikkuni tamanna malugisinnaavaa, imaluunniit akuerineqanngikkuni.
Immikkoortup 1-ip ineriartortinneranut attuumassuteqarpoq. Kialaassuseq tikilluaqqusinerlu kalaallit ileqquanniippoq, unammillernartualu tassaavoq inuit takunikuunngisavit kialaarfiginissaat. Ilisimassallugu pingaaruteqartoq tassaavoq, inuit naapinnagilluunniit qanoq ittuunerup maluginiarneqartarnera. Pisiniap internetikkut nittartakkavit misissornerani imaluunniit oqarasuaatikkut oqaloqatigininninni imaluunniit maileqatigininni qanoq ittuunerit isummersorfigilereersarpaa. Taamaattumik sukkasuumik inussiarnisaarlutit ikiuullutillu akipallattarit. Naapeqqaarnermi qungujulaneq, assamminneq imminullu ilisaritinnerit aamma kiffartuussinerit kiisalu takornariarfissaq aallarniutaalluarsinnaapput.
Kulturinut allanut naleqqiullugu Kalaallit Nunaanni oqaatsit atorneqarujussuanngitsut ilumoornerarsinnaaviuk? Inuit nunamut takunikuunngisaminnut tikerlaat nuna tikitartik pillugu ilisimasaqarpiarneq ajorput, taamaattumik paasissutissat iluaqutaasinnaasut taakkua ilinnit pissarsiarinissaat pisariaqarpoq – ingammik paasissutissat naliginnaasut – iluaqutaassallunilu. Paasissutissat taakku allattorsinnaavatit atoqqittarlugillu.
Takornarissat naapikkukkit takornarissap paasissutissat pingaarnerpaat uteqqinneqarnissaat qujamasuutigissavaa.
Neriniartarfimmik imaluunniit unnuisarfimmik ingerlataqartuuguit sapinngisat tamakkerlugu suna tamaat eqqiluitsuutissavat. Soorlu assersuutigalugu aasami niviugaqarsinnaavoq uniaaloqarluniluunniit igalaap saavini toqorartuartut. Tamakkuminiaqqat takornarissat malugisarpaat, taamaattumik piiarnissaat eqqumaffigiuk.
Sooq, suna, kina, sumi, qanoq. Inuit eqqumiinnerpaanik aperisinnaasarput, kisianni akineqarnissartik qujamasuutigisarpaat. Akisinnaanngikkukkit, taava paasiniaruk; takoqqinnissaannullu periarfissaq atorluarlugu. Siunnersuisarnitik sungiusakkit takornariartitsisutullu niuerfinni iluatsitsinissaat anguniarlugu ilisimasanik atortunillu tuniorarlugit.
Silarsuarmi TripAdvisorimik atuiffiusumi nalilersuinerit pingaarutillit itisilerniarlugit pitsaasunik nalilerneqarlutillu utertitsiffigineqarit. Ingerlaatsit ilaat arriitsuupput, soorlu assersuutigalugu unnuiffissamut ornigulluni tikilluaqqusineq imaluunniit kingusissukkut checkimik nassitsineq. Ilinnut qaavatigut aningaasartuutaanngippat, takornariartunnullu nuannaarnerulersitsippat, tamanna tamassinnut illuaqutaassaaq.
Eqqaamajuk, illit allannguinissamut pingaaruteqarnerpaagavit. Atugassarititaqaraanni pitsaasunik pingaaruteqarpoq aamma/imaluunniit atortoqaraanni, kisianni takornarissat eqqaamasartagaat tassaapput pisariaqartitamik salliutinneqarnerannut atatillugu qanoq iliorfigineqarnerlutik. Immikkuullarissumik takornarissamut iliuuseqarsinnaaguit, taamaasiorit oqaluttuullugillu sooq taamaasiornerluti. Soorlu assersuutigalugu, aalisagaq sassaalliutigisat nammineq pisaralugu igasimallugu.
Immikkoortut qulaaniittut takornariartitsisarfiutinni naammaassisinnaavigit?